Navigate / search

Aknega toimetulek..

Seletus

Akne kui krooniline rasunäärmetehaigus näol, seljal ja rinnal, mis on seotud puberteediea hormonaalsete muutustega. Seda kõike näitab hästi vistrike teke nahal, komedoonid, mädavillid ja hullematel juhtudel ka armid.

Puberteetidel on see üks kõige tavalisemaid nahahaigusi ja tegelikult üks enim levinud nahahaigus üldse. Haigus algab puberteediea alguses (tüdrukutel veidi varem kui poistel), kestab 5-10 aastat ning paraneb tavaliselt peale 25.eluaastat, On ka juhuseid kus akne on kestnud kauem. Haigust esineb võrdselt tüdrukutel ja poistel, poistel võib haigus olla raskem. Näo tähtsuse tõttu on akne murdeealistele väga raske ja tekitab psühholoogilisi traumasi. Igal juhul on kõik ravitav kuid ravi ise kestab jubedalt kaua.

Nagu enamuste haigustega pole ka aknega ühte kindlat imeravimit. Ravi on väga individuaalne võib kaua kesta ning doktori nõuannete järgimine on tähtis. Kui raviga alustada varakult siis saab vältida armide teket.

Kõike mõjutab see kas akne vorm on – kerge, keskmise või raske aknega. Ravimiseks on võimalik kasutada nii seespidiseid kui pealekantavaid ravimeid. Osa ravimeid saab apteegist osta ilma retseptita, seespidiseid ravimeid müüakse ainult arsti retsepti alusel.

Arst pakub sobivaimat ravimit ja tutvustab kuidas õige kasutamine välja näeb, millised on ohud ja millistest ettevaatusabinõuetest peab kinni pidama. Samuti oskab doktor soovitada parima nahahoolduse või täitesüstid. Kuna Sinu arst oskab õigesti hinnata ravitulemusi ja ka kõrvaltoimeid, peaksid temaga korrapäraselt konsulteerima.

Põhjuseid võib olla palju, kas siis pärilikkus, liig rasu, rasunäärmete häired, bakterid või hormonaalsed probleemid.

Noorukitel, kelle vanemad põdesid noorena aknet on suurem tõenäosus haigestuda. Pärilik on ka armide teke.

nukunägu

Naharakkude sarvestumise mõjul muutub ka rasunääre viimajuha ava pisemaks. Kui tuleb juurde palju rasu, siis juhad ummistuvad ja tekivad rasukorgid ehk komedoonid. Mustadest avatud komedoonidest tuleb rasu siiski teataval määral välja, kuid valgetest suletud komedoonidest mitte, sest nende avaus on tunduvalt väiksem.

Rasunäärmete ümbrus on heaks keskkonnaks mikroobidele. Mikroobid tekitavad rasvhappeid mis aitavad kaasa näärmeava sarvestumisele ning tõmbavad ligi põletikurakke, mis omakorda tekitab mädaville ja ummistusi.

Karvanääpsu seina purunemine, kas siis pigistamise või põletiku tagajärjel viib suuremate armideteketele ja mädakogumikele.

Kahjuks aknet pole võimalik päris vältida ega ära hoida, kuid regulaarse näohooldusega, mõnede soodustavate faktorite (higistamine, rasvane kosmeetika, pigistamine) ennetamisega ning õigeaegse hea ravimisega on tõenäosus palju suurem, et haigus ei süvene ülemäära.

Hormoonide tasakaal

Peale murdeiga suurenevad rasunäärmed ning akne tulemine on potentsiaalne. Teismeliseeas meessuguhormoonid määravad rasunäärmete kasvu ja erituse. Rasunäärmete rakkude lagunemisel tekib rasu, mis sisaldab erinevaid rasvhappeid. Akne suurus ja rasu hulk on küllaltki vahekorras.

Suvised trennid aitavad lisakaloreid vältida.

Suvi pole põhjus jõutrennist loobuda. Treenida tuleks aasta ringi. Tervislikud ja treenitud inimesed väidavad, et suvel kui on grillhooaeg siis igasugused vorstid ja valmis lihatooted, jäätised ning karastusjoogid ajavad suve lõpuks kehakaalu korralikult kõrgele, sellepärast on suvel treeninguga jätkamine eriti vajalik. Iseäranis neil, kelle füüsis sügisest kevadeni regulaarse trenniga harjunud.

Istuva eluviisiga inimestel tuleks leida tunnike kolm-neli korda nädalas, et hoida keha aktiivsena ja vormis. Inimesed rassivad suve järel septembrist detsembrini hea vormi nimel kõvasti trenni teha, kuid siis tulevad jõulud ning uus pühadeaegne toiduorgia paiskab trenni- ja toitumisrežiimi jälle segi.

Pärast pikki söömapidusid tuleb jaanuar, mil uuesti tahetakse liigsetest kilodest lahti saada. Jällegi algab rügamine, et rannahooajaks oleks kõik titi-miti. Muidugi õnnestub hea vorm paljudel tublidel kätte saada kuid kui lõpetada trennig tuleb see kõik tagasi. Kiirelt on raske vaevaga saavutatud keha jälle kadunud.

Võib öelda, et talvised on rasked jõusaali trennid ja suvel toimuvad vähe kergemad välitreeningud. Kergema ja raskema trenni vahe on see, et mõlema puhul töötavad eri lihaskiud.

Talvel võiks rõhk olla raskematel treeningutel ja suvel kergematel. Võiks teha näiteks talviti kolm rasket ja 2 vähemintensiivset treeni nädalas. Suvel jällegi vastupidi: kolm kergemat ja kaks raskemat trenni.

Kui nii talitada, saaksid naised, kes soovivad head vormi ja trimmis ihu, ning mehed, kes ihkavad lihaseid ja jõudu arendada, sügisel kohe vormi arendama hakata, selle asemel et lihasmassi tagasisaamisega kolm kuud vaeva näha.

Väike puhkus intensiivsest jõusaalitrennist pole halb ega ka mitte keelatud. Kindlalt jõusaalis või rühmatrennides käivad inimesed võiksid siiski iga poole aasta tagant teha paarinädalase pausi, näiteks puhkuste või pühade aegu, ent siiski hoides silma peal, et paus ei veniks liiga pikaks.

Enne laserravile minekut.

valmis

Laserravi- Eestis mitte nii laialt levinud laserravi on üks tähtsamaid edasiminekuid bioteaduses. Mujal maailmas on laserravi väga populaarne, ning seda just tänu organismi loomuliku paranemisvõime kiirendamisele, uskumatult laiahaardelistele võimalustele ning kõrvalmõjude puudumisele.

Laserteraapia sai alguse 1960ndatel aastatel, kui ilmusid esimesed bioloogilised efektid nn. külma laserkiirte mõjudest kudedele. Alates sellest hetkest on see meetod jõudsalt arenenud ning korduvalt tõestanud, et suudab leevendada nii valu, kui soodustada kudede loomulikku paranemist.

Laserteraapia vähendab oluliselt luu-lihaskonna valu ning põletikke, samuti edendab kudede kiiremat paranemist. Kokkuvõtvalt kiirendab laserravi organiski tervenemise protsessi. Väga efektiivne järgmiste näidustuste puhul: haavade paranemine, artriit, herpes, sporditraumad, lihasvalud, ekseem, psoriaas.

Mis on laser?

Laserit võib nimetada kokkusurutud valguskiireks, see erineb looduslikust valgusest, sest on sidus ning liigub mööda sirgjoont ainult ühel kindlal lainepikkusel.

Kuigi teoreetilise aluse laserseadmele pani juba 1920ndatel Albert Einstein, siis 60ndatel pandi reaalselt kokku esimene laser. Mõned aastad hiljem leidis dr. E. Mester katse käigus esimesed bioloogilised efektid pehme laseri kohta.

Tänapäeval kasutatakse meditsiinis peamiselt kahte tüüpi lasereid: kirurgilisi ning terapeutilisi. Suure võimsusega kirurgilisi lasereid kasutatakse kudede lõikamiseks ning hävitamiseks. Madala sagedusega terapeutiliste laserite kasutusala on aga peamiselt taastus- ning hooldusravi.

Sellised laserid on puhtalt selleks, et organismid saaksid looduslikult kiirendada oma paranemisvõimet, sinna alla kuuluvad liiges-, luu-, ning lihaskonna haigused ning ka haava ning teiste nahaprobleemideravimised. Kasutust leitakse peamiselt neile füsioterapeutidel ning massööridel. Nn. külmad laserkiired ei hävita ega kahjusta kudesid, samuti ei tooda soojusenergiat – edendavad vaid paranemist.

Need kõik põhjused annavad antud sektorile tohutu kasutus ning arenguvõimalused, nii saab kiirendada paranemist ilma kõrvalnähtudeta.

Madala sagedusega laserkiired lähevad rakkudesse, konventeeritakse mitokondris rakutoitaineks ning tulemuseks on rakuaktiivsuse tõusmine.

Biostimulatiivne laserravi on unikaalne ning hea loogikaga töötav süsteem, kus on kiirem paranemine keha enda toel, ilma teada olevate kõrvalnähtudeta. Laserteraapias kasutatakse madala sagedusega lasereid , mis annavad välning monokromaatilist valgust, ning mis stimuleerivad rakufunktsioone ilma rakku ennast mingil moel kahjustamata.

Ägedate vigastuste korral kiireneb muljetavaldavalt paranemise aeg. Täielik taastumine saadakse väga lühikese aja jooksul ning palju väiksemate riskidega teisejärguliste tüsistuste tekkeks.
Nakatunud haavade puhul võitleb tugevdatud immuunsüsteem bakterid tõhusamalt välning, suurendades samal aningl rakkude aktiivsust ning kollageeni moodustamist, mis tagab kiirema kudede paranemise.

töötlus4

Laserteraapia näited

Peaaegu kõik tugi-liikumisaparaadi nii kroonilised kui ka akuutsed vigastused ning haigused: selning-, kaela- ning turningvalud-pinged, epikondüliit, kukekannus, Achilleuse probleemid, Hallux Valgus, Schlatter’i tõbi jne;

Nahaprobleemid, sealhulgas aknearmid, psoriaas, ekseem, haavad (k.a. kroonilised; lamatised), põletushaavad, ohatis.

Muud: nohu, kurguvalu, angiin, soolatüükad, konnasilmad, tinnitus.

Negatiivne tagasiside

Kuigi laserravil on palju eeliseid ning tõestusi on see siiski teatud juhtudel keelatud. Vastunäidustatud: epilepsia, rasedus, tätoveeringud.

Ettevaatlik tuleb olla laste ravimisega ning patsientidesse kellel esineb: diabeet, kilpnäärme probleemid.